Reelika Valdmets pälvis Lääne-Virumaa Aasta Sädeinimene 2025 tiitli. Ta on aktiivne kaitseliitlane ja Kodutütarde eestvedaja Tapa vallas, olles noortele innustav ja ühendav eeskuju. Lisaks tuntakse Reelikat kultuuri- ja noorsootööspetsialistina ning on hinnatud koostööpartner ka spordivaldkonnas.
Reelika, oled samaaegselt nii kaitseliitlane, kultuuri- ja noorsootööspetsialist kui ka noorteorganisatsioonide juht. Kuidas need rollid sinu sees kokku saavad ja millises rollis end kõige kodusemalt tunned?
Kuigi täidan mitut erinevat rolli, saavad need minu jaoks loomulikult üheks tervikuks. Kõigi nende rollide keskmes on soov panustada kogukonda ja eelkõige toetada noori. Ma armastan seda, mida ma teen, ning minu südameasi on, et noorte hääl oleks kuuldav, et neil oleks piisavalt võimalusi ning et nad ei oleks oma murede ja rõõmudega üksi.
Kultuuri- ja noorsootööspetsialisti ning noortejuhina tunnen end kõige kodusemalt – need on rollid, kus saan olla korraga kuulaja, toetaja ja suunaja. Näen oma suurimat võimalust noortejuhina just selles, et saan luua turvalisi ja inspireerivaid keskkondi, mis aitavad noortel areneda ja end teostada. Kaitseliitlasena kannan edasi kohusetunnet ja panustan turvatunde loomisse, mis peegeldub ka minu igapäevatöös. Kõigi nende rollide kaudu saan pakkuda kogukonda ühendavaid tegevusi ja võimalusi, mis toovad inimesed kokku ja loovad tugeva ühtekuuluvustunde.
Koos moodustavad need rollid terviku, mis toetab minu suurimat eesmärki: olla noorte jaoks olemas, märgata neid ja avada neile võimalusi, mis aitavad neil kasvada enesekindlateks ja tegusateks inimesteks.
Fotod: Ain Liiva | Lääne-Virumaa tunnustusgala – Aasta Sädeinimene 2025
Lisaks eelmainitule täiendad teadmisi ka Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuidas kõik kohustused oma päevakavasse mahutad?
Tõepoolest, õpin kogukonnahariduse ja huvitegevuse erialal. Kui vaadata kõiki neid rolle kõrvuti, võib tunduda, et päevakavasse mahutamine on keeruline, kuid minu jaoks toimib. Seda tänu heale planeerimisele, prioriteetide seadmisele, tugevale sisemisele motivatsioonile ja kindlasti eelkõige tänu perele, kes on olemas ja toetab.
Olen õppinud oma aega teadlikult juhtima – ma tean, millal keskenduda tööle, millal perele ning millal õpingutele või organisatsioonitegevusele. Suurt rolli mängib ka asjaolu, et kõigist nendest rollidest on kujunenud minu elu loomulikud osad, mis toetavad üksteist, mitte ei võistle omavahel. Õpingud annavad mulle uusi ideid tööks, töökogemused rikastavad minu õpinguid ning pere ja Kaitseliit pakuvad tasakaalu ning maandavad igapäevast koormust.
See kõik annab energiat ja aitab ka kõige tihedamal päeval näha suurt pilti – et teen tööd, mis loob väärtust nii noortele kui kogukonnale tervikuna.
Sädeinimesi märgatakse tihti just selle järgi, et nad hoiavad teiste motivatsiooni üleval. Aga mis Sulle endale rohkem jõudu annab?
Mulle annab jõudu kõige rohkem see, kui näen noortes entusiasmi ja pühendumust – kui nende silmad säravad ja nad on valmis oma ideid ellu viima. Samuti saan energiat kogukonnast, kus inimesed toetavad üksteist ja teevad asju koos, kogu südamega. Lisaks on minu jaoks oluline tasakaal: pere, hobid ja aeg looduses aiatavad mul taastuda ja annavad jõudu, et saaksin olla teistele inspireerivaks ja toetavaks jõuks.
Milline koostöö või ettevõtmine on sulle seni kõige eredamalt meelde jäänud?
Kõige eredamalt on mul hetkel hinge jäänud Tapa valla noorsootöö nädal, mis tõi kokku kogu kogukonna. Selle nädalaga õnnestus siduda nii noored, vanemad, koolid, noorteorganisatsioonid, kaitseliit, jahimehed, politsei kui ka kohalikud ettevõtted ja kultuurielu. Nädala jooksul toimusid erinevad töötoad, spordi- ja kultuuriüritused ning kogukondlikud ettevõtmised, kus igaüks sai panustada ja endale südamelähedast valdkonda noortele tutvustada.
Noorsootöö nädal oli eriline selle poolest, et nägin otseselt, kuidas koostöö eri osapoolte vahel loob positiivse ja kaasava keskkonna. Noored said tunda, et nende hääl ja ideed loevad, ning kogu kogukond koges, kui palju rõõmu ja energiat toob ühine tegevus. Sellised kogemused annavad mulle kindluse, et koostöö ja aktiivne osalus on noorsootöö süda ning inspireerivad mind ka edaspidi sarnaseid võimalusi looma.
Jääme huviga tulevasi üritusi ootama! Oled aidanud sisuliselt soikunud Kodutütarde liikumise Tapa vallas taas elu äratada. Kuidas Kodutütardeni jõudsid ja mis Sind seal ees ootas?
Kodutütarde juurde jõudsin läbi oma abikaasa, kes alustas Noorte Kotkastega. Alguses olin tema üks abidest, kuid veidi aja pärast tegi mulle pakkumise Viru ringkonna kodutütarde ringkonnavanem, et võtaksin enda hoole alla ka tüdrukud. Kuna poistega me tegelesime nagunii juba siis tundus see loomulik asjade käik. Lisaks oli ja on oluliseks toeks ja edasiviivaks jõuks toetus, mis tuleb abikaasalt, kui endal parasjagu aega pole siis alati kaasab ta ka tüdrukuid ja samuti vastupidi, täiendame ja vajadusel asendame üksteist.
Ees ootasid mind toredad ja särasilmsed noored ja toetavad noortejuhid, kes olid valmis igakülgselt toetama ja aitama. Tüdrukute pühendumus oma tegevuste juures oli silmapaistev ning tänaseni on nad aktiivsed. Töötamine nende noortega andis mulle võimaluse aidata Kodutütarde rühm Tapa vallas taas elu äratada, pakkudes sellega tegevust ja võimalusi väga paljudele noortele.
Milline on suurim väljakutse, mis on seni tulnud ületada?
Suurim väljakutse, millega seni kokku puutunud olen, oli Lehtse ja Jäneda noortekeskuste avamine nullist. Alguses polnud olemas selget visiooni, kuidas keskus toimima panna. Kõik tuli üles ehitada samm-sammult: hange, ruumid, tegevused, noorte kaasamine ja kogukonna teavitamine.
Olukord lahenes järjepideva töö, koostöö ja pühendumise kaudu. Koos noorte ja kogukonnaga sündisid keskkonnad, kus noored saavad tegutseda, areneda ja end teostada. Täna on mõlemad keskused aktiivsed ning noorte entusiasm ja rõõm tegevustest on andnud mulle suurima rahulolu – on näha, et pingutus kannab vilja.
Kuid ootamatuim eduelamus?
Ootamatuim eduelamus oli Tapa valla noorsootöö nädala läbiviimine, kus õnnestus ühendada suurem osa kogukonnast. Alguses ei osanud keegi täpselt ennustada, kuidas eri vanusegrupid, koolid, organisatsioonid ja kogukond omavahel koostööd teeksid. Kuid nädal ületas kõik ootused: noored olid aktiivsed ja loomingulised, vanemad ja kogukonnaliikmed panustasid rõõmuga ning sündmused lõid tugeva ühtekuuluvustunde. See kogemus näitas mulle, kui palju võib sündida, kui inimesed teevad koostööd südamega ja see oli tõeliselt ootamatu ja rõõmustav tulemus.
Aitäh, Reelika. Milline oleks üks muutus, mida sina loodad kogukonnas veel oma elu jooksul näha?
Ma loodan näha kogukonnas veel suuremat noorte kaasatust ja aktiivset osalust otsuste tegemisel. Tahaksin, et noored tunneksid, et nende hääl loeb, nende ideed saavad tegelikkuseks ning neil on piisavalt võimalusi ise kaasa lüüa ja oma kogukonda mõjutada. Usun, et kui noorte energia ja kogukonna toetuse kombinatsioon on tugev, saab sündida midagi tõeliselt väärtuslikku – ühtne, tegus ja inspireeriv kogukond, kus igaüks tunneb end vajalikuna ja noored soovivad siia jääda.
Intervjueeris Liisa Lotta Mumm
04. detsember 2025