Kuidas sa sattusid Moonaküla kogukonna ellu nii tugevalt panustama?
Moonaküla kogukonda panustamine sai alguse 2020. aastal, kui saadeti üleskutse kogukonnale – kutsuti jagama ideid esimese Moonaküla peo korraldamiseks. Vastasin kutsele, sest tundsin huvi meie kandi ajaloo vastu ja soovisin sellest rohkem teada. Just see huvi saigi minu esimeseks panuseks: võtsin enda peale kohaliku ajaloo uurimise ning korraldasin peopäevaks ka väikese ekskursiooni.
Sellest hetkest sai kõik alguse. Peagi olin juba korraldusmeeskonna liige ning järgmisel aastal võtsime koos ette talgupäeva korraldamise. Siis tegi toonane Moonaküla linnaosa vanem Jüri Eljas mulle ettepaneku oma roll mulle edasi anda. Nii kujunes minu seotus kogukonnaga sügavamaks ja tähendusrikkamaks.
Tänaseks on Moonaküla külaelu vedamine saanud loomulikuks osaks minu elust. Minu kõrval toimetab veel kümmekond aktiivset kogukonnaliiget ning aastate jooksul on rõõmustavalt lisandunud uusi kaasalööjaid, kes kõik aitavad kaasa meie kodukandi ühtsusele ja elujõulisusele.
Mida tähendab sinu jaoks üldse “kogukond” – miks see sulle oluline on?
Minu jaoks on kogukond inimeste rühm, keda ühendab soov vabatahtlikult ja heatahtlikult ühiste eesmärkide nimel tegutseda. See on keskkond, kus igaüks tunneb end kuuluvana ning kus koostegemise rõõm toob inimesed kokku.
Kogukond tähendab minu jaoks ka turvalisust, hoolivust ja kindlustunnet – teadmist, et oma külas olen hoitud ja mulle ulatatakse käsi, kui vajan abi. Siin tekib eriline ühtekuuluvustunne, mis annab emotsionaalse sideme nii kohtade kui ka inimestega. Koos on kergem – olgu selleks rõõmud, mured või ühised ettevõtmised.
Meie Moonaküla kogukonnas on loodud selts, mille eesmärk on hoida ja arendada külatraditsioone, luua uusi toredaid ettevõtmisi ning kaasata eri vanuses inimesi. Meil on oluline, et igaühel oleks võimalus panustada ja osa saada – omal viisil ja omas tempos.
Kuidas näeb välja üks tavaline (või täiesti ebatavaline!) päev kogukonna eestvedajana?
Mis vahet seal on, kas päev on tavaline või ebatavaline – kogukonna eestvedajana on iga päev omamoodi toimekas. Kui üks üritus lõppeb, on juba järgmine mõte peas keerlemas. Tegutsemine on pidev – ideede elluviimine, suhtlemine, aruandlus, raamatupidamine, koosolekud, otsused.
Oleme oma aktiivgrupiga küll otsustanud tempot veidi maha võtta ja kogukonnaüritusi teadlikumalt planeerida, aga kui tulevad head ideed ja leidub innukaid kaasalööjaid – miks mitte? Kogukond elabki koostegemise kaudu.
Vahel tuleb tegeleda ka linnaosas tekkivate erimeelsuste või ootamatute olukordade lahendamisega – tuleb leida kesktee ja hoida suhtlus avatuna. Aga kõige keerulisem ja samas kõige tähtsam on leida tasakaal: pere, töö, isiklik aeg ja kogukonnaelu vahel. Pean ausalt tunnistama, et vahel jäävad pere ja puhkus tagaplaanile – eriti tihedatel perioodidel.
Kogukonna vedamine on südameasi – see ei lõpe tööpäevaga. Aga sellel on ka eriline väärtus: näha, kuidas meie ümber midagi kasvab, ühendab ja loob.
Moonaküla on paljudele tuttav kui armas ja aktiivne piirkond.
Mis on olnud kõige ägedam või südamlikum projekt, mida oled seal eest vedanud?
Ausalt öeldes on kõik projektid ja üritused olnud minu jaoks südamelähedased. Ma ei oska ega tahagi üht teisele eelistada – iga läbiviidud ettevõtmine on midagi õpetanud, andnud kogemusi järgnevateks kordadeks ning näidanud, mida saab veel paremini teha.
Erilise rõhuga pühendume sageli lastele suunatud üritustele – nemad on ju meie tulevik. Aastate pärast kuuleme ehk nende enda suust, millise soojusega nad meenutavad Moonakülas toimunud hetki ja sündmusi. See teadmine on suur motivaator.
Praegu on üks suurimaid väljakutseid Moonaküla kriisiplaani koostamine ja elanikkonnakaitse keskuse valmisoleku tagamine kriiside korral. See on täiesti uus, aga väga oluline suund.
Samas on meil suur rõõm ja tänutunne, et Rakvere linna kaasava eelarve hääletuse tulemusena kerkib Moonaküla mäele „Seiklusterohke mänguala“ – see on kogukonna ühine võit.
Kõik see, mis Moonakülas on toimunud ja toimumas, on meie aktiivgrupi ühine panus. Olen siiralt tänulik kõikidele vabatahtlikele, kes oma aega ja energiat jagavad – ja muidugi ka neile, kes meie ettevõtmistel osalevad. Ilma teieta ei oleks kogukond elus.
Kas on mõni hetk või tagasiside, mis on sulle eriti hinge läinud ja andnud kindlust, et see, mida teed, on päriselt oluline?
Iga tagasiside on oluline – olgu see positiivne või kriitiline. Just see peegeldus aitab aru saada, et see, mida teeme, läheb inimestele korda. Mõned hetked on aga jäänud eriti hinge.
Näiteks “Metsik Lääs” kogukonnapidu ja “Varem on parem” perepäev – need olid sündmused, kus tundsin tõeliselt seda ühtehoidmise jõudu, mida kogukond võib luua.
Eriti puudutas mind hetk, kui palusime kogukonna toetust Moonaküla Elanikkonnakaitse keskuse rajamise aluspinnase jaoks. Inimeste kiire ja siiras reageerimine näitas, et kriisiteemadele pööratakse tähelepanu ja inimesed hoolivad. See andis tugeva kinnituse, et see töö on vajalik.
Kogu selle teema vedamine – koostöös Rakvere linna, Päästeameti ja teiste ametkondadega – on kestnud juba kaks aastat ja on olnud väga sisukas teekond.
Samuti jääb meelde rõõm ja uhkushetk, kui kolmandal katsel õnnestus meil lõpuks saavutada häälteenamus Rakvere linna kaasava eelarve hääletusel. Tänu sellele saab Moonaküla mäele ehitatud „Seiklusterohke mänguala“. See ei olnud lihtsalt projektivõit – see oli tõend, et järjepidevus ja kogukonna usk sellesse ideesse kandsid vilja.
Millised on sinu unistused või plaanid Moonaküla tuleviku jaoks?
Unistama peab – ja uusi sihte tuleb seada koos kogukonnaga. Minu jaoks on oluline, et arutelud tuleviku üle toimuksid ühiselt, sest just kogukonna liikmete ideed ja soovid annavad suuna.
Hetkel osaleme MTÜ Partnerid eestvedamisel ABCD ressursilähenemise programmis, kuhu meid valiti Lääne-Virumaalt. Esimene kohtumine on juba toimunud, teine toimub 8. juunil. Meie eesmärk on õppida, kuidas kasutada kaasavaid meetodeid kogukonnatöös – kuidas toetada inimeste algatusi, tugevdada osalust ja jagatud vastutust.
Tulevikku vaadates soovime koos Rakvere linnaga arendada Moonaküla piirkonda – eriti haljasalasid, mis vajavad rohkem tähelepanu ja mõtestatud kasutust. Tahame hoida sündmuste järjepidevust ning luua juurde väiksemaid, kuid tähendusrikkaid formaate: näiteks „Moonakalt moonakale“ vestlussarju või avatud aedade ja hoovide päevi.
Soovime, et Moonaküla jääks elujõuliseks, ühendavaks ja koduseks paigaks – nii neile, kes on siin kaua olnud, kui ka neile, kes alles liituvad.
Kuidas tajud Rakvere linna ja Lääne-Virumaa tuge või koostööd kogukonna tegemistes?
Minu kogemus koostöös Rakvere linna, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu (VIROLi), Päästeameti ja mitmete teiste asutustega on olnud pigem väga positiivne. Olen tajunud toetust, valmisolekut kuulata ja nõu anda. Koostöö eeldab alati kahepoolset suhtlust – arutlemist, võimaluste leidmist ja vastastikust mõistmist.
Kõik, kellega olen kokku puutunud, on olnud toetavad, juhendavad ja jaganud oma teadmisi ning kogemusi. Olen õppinud, et tuleb julgelt küsida – abi, nõu või toetust – ning samas ka ise lahendusi pakkuda. Just nii sünnib päris koostöö.
Usun, et me kõik oleme üksteisele vajalikud – iga lüli on oluline, ja just koos saame luua midagi toimivat ja kestvat.
Kust sa ise jõu ja inspiratsiooni leiad, sest kogukonna vedamine võib ka väsitav olla?
Kogukonna vedamine on suur vastutus – see nõuab aega, energiat ja südant. Ja kuigi see võib vahel väsitav olla, tuleb jõud ikkagi inimestest. Inspiratsiooni saan heast sõnast, usaldusest, kaasalööjatest ja teadmisest, et tehtu on kellelegi oluline. Kui keegi ütleb siiralt “aitäh” või osaleb rõõmuga – see on see, mis edasi viib.
Ma ei tea alati, miks ma seda teen või kui kaua veel jaksan. Aga seni, kuni silm särab, peas liiguvad uued mõtted ja leidub inimesi, kes tahavad kaasa lüüa – seni on ka indu. Ausalt öeldes ei ole ma alati kõige leebem – mõnikord tüütan oma küsimuste ja nõudmistega ära, sest tahan, et asjad saaks tehtud ja liiguksid edasi. Aga see tuleb heast tahtest ja soovist anda endast parim – nii enda kui ka kogukonna jaoks.
Üks olulisemaid rolle minu jaoks on kasvatada nooremast põlvkonnast üles need, kellele ühel päeval teatepulk edasi anda. Et kogukond püsiks ja kasvaks, peab järjepidevus edasi kanduma.
Et uued ideed saaksid sündida, tuleb ka endal pidevalt kasvada – osaleda koolitustel, külapäevadel, vaadata ja kuulata, mida teised kogukonnad teevad. Ainult nii saab hoida vaimu värske ja südame avatuna.
Kui peaksid Moonaküla kogukonda kirjeldama kolme sõnaga, siis mis need oleksid?
Moonaküla on tegus, hooliv ja arenev kogukond, kus iga liige tunneb end kuuluvana, kus üheskoos liigume edasi ja kasvame.