13. oktoobril Jõhvi IDA Hubi filmilinnakus toimunud Virumaa Turismikonverents 2026 tõi kokku üle saja turismivaldkonna professionaali. Päeva mahtusid lood ja kohtumised, praktilised turundusmõtted ning kohalikud maitsed. Üheskoos otsiti võimalusi, kuidas tuua Virumaale rohkem külalisi.
„Valgus! Kaamera! Virumaa!“ sobis tänavuse konverentsi sõnumiks suurepäraselt. Filmilinnak andis päevale võttepaiga ning Marko Pomerants aitas päevajuhina lood stseenideks siduda. Peaosades olid Virumaa inimesed ja paigad. Päeva jooksul otsiti vastuseid küsimustele, kuidas anda külalisele põhjust siia tulla, kauemaks jääda ning ikka ja jälle tagasi pöörduda.
Virumaa Turismikonverents algas koostööst ja lugudest
Ettekannete osa avas Virumaa DMO juht Maie Urbas, kes rääkis ettekandes „Koostöös nähtavamaks“ piirkonna ühisest arendamisest ja ettevõtjate koostöövõimalustest.
Külalise jaoks kuuluvad majutus, toit, loodus, kultuur ja kohalikud inimesed ühe reisi sisse. Hea soovitus majutajalt võib viia külalise naabri juurde õhtust sööma või juhatada elamuseni, mille pärast tasub veel üheks ööks jääda. Just selliste seoste loomisel on iga turismiettevõtja panusel oma koht.
Kuidas sünniks Tuuli Roosma pereseiklus „Meie aasta Virumaal“? Teleprodutsent ja saatejuht kutsus oma ettekandega vaatama Virumaad filmitegija pilguga. Millised inimesed ja paigad tekitavad uudishimu? Kelle loole tahaks kaasa elada? Mis paneks vaataja mõtlema, et sinna tahan ka mina minna?
„Meie aasta Virumaal“ andis põhjuse vaadata värske pilguga ka seda, mis kohaliku jaoks on ammu igapäevane. Tuttav inimene, paik või tegemine võib eemalt tulijale olla just see avastus, mis kogu reisile mõtte annab.
Kuidas jõuda väliskülalise reisiplaani
EIS-i turismiosakonna juht Agnia Nast vaatas ettekandes „Virumaa. Kas vaataksid järgmist osa?“ piirkonda väliskülalise pilguga. Huvi kohaliku elu, vähem tuntud paikade ja väljaspool suvehooaega reisimise vastu annab Virumaale võimalusi ka sügisel, talvel ja kevadel.
Selle kõrval tasub teha üks lihtne kontroll. Kas külaline leiab meie pakkumise üles ja saab sellest aru? Kas võõrkeelne info on ajakohane? Kas fotod, hinnad ja lahtiolekuajad aitavad otsustada ning broneerimisvõimalus on kergesti leitav?
Reisikorraldajaga koostööks on samuti vaja selget pakkumist grupituristidele. Selles tuleb välja tuua teenuse kestus, mahutavus, teeninduskeeled ja grupihinnad ning lisada otsekontakt tellimuste tegemiseks. Oluline on ka päringutele kiiresti vastata. Oma uutest elamustest ning koostööhuvist tasub rääkida piirkonna DMO-le, et pakkumised jõuaksid suurematesse reisiideedesse.
Hea loo keemia põnevusest kestva rõõmuni
Ida-Viru turismiklastri arendusjuht Anu Kõrge tõi ettekandes „Viis suurt lugu. Peaosas Ida-Virumaa“ kuulajateni hea loo keemia retsepti. Tema retseptis on oma koht neljal koostisosal: dopamiin tähistab põnevust, endorfiin naeru ja ühiseid ilusaid kogemusi, oksütotsiin samastumist ja kaasaelamist ning serotoniin kestvat rõõmu.
See retsept kutsus mõtlema, millise tunde meie lood külalises tekitavad. Kas ta ootab põnevusega, mis edasi saab? Kas ta saab naerda, tunneb kellegi loos ära iseenda või elab jutustajale kaasa? Just sellised hetked annavad loole isikliku tähenduse.
„Faktid teevad loo kohalikuks, väärtused ja sõnum universaalseks,“ sõnas Kõrge oma esinemisel.
Vana foto, mõni ese, kohalik maitse või inimese mälestus võib anda paigale külalise jaoks hoopis uue tähenduse. Hea loo algus võib olla siinsamas, oma inimeste ja igapäevaste tegemiste keskel.
Külalislahkus ja lihtne broneerimine käivad koos
Pärast lõunapausi jagas Karukella puhkemaja perenaine Terje Rattur ettekandes „Karukella puhkemaja – väike koht suures plaanis“ oma ettevõtte kasvamise kogemust.
Sama maja võib olla ühele külalisele privaatne seminaripaik ja teisele asendussuvila. Selle mõistmiseks tuleb oma külalist tunda ja kuulata. Kodulehel antud lubadus saab aga päriselt väärtuse kohapeal, kui inimene tunneb, et tema peale on mõeldud.
Karukella näide näitas ka seda, kui palju annavad ettevõttele külaliste soovitused, koostööpartnerid ja ümbruskonna elamused. Naabri pakkumise tutvustamine aitab ka oma külalisel sisukamat puhkust kavandada.
Visit Estonia veebilehe arendusjuht Ave Pill tõi ettekandes „Kõik, mida homseks vaja“ jutuks hetke, mil külaline on juba huvitatud. Ta tahab tulla. Kas ta saab nüüd mugavalt broneerida?
Hind, saadavus, kinnitus ja maksevõimalus on kõik osa külalise teekonnast. Kui vastuse saamiseks kulub pikk kirjavahetus, võib külaline vahepeal valida mõne teise sihtkoha või teenuse.
Pill soovitas alustada tööprotsesside ja andmete korrastamisest ning seejärel ühendada süsteemid ja automatiseerida korduvad tegevused. Tehisintellekt saab omakorda abiks olla näiteks tekstide, tõlgete ja tagasisidega töötamisel. Nii jääb rohkem aega inimeste jaoks, kes külla tulevad.
Mootorrattaga saabunud puhvetipidaja ja Virumaa inimesed
Ettekannete osa lõpuakordi andis restorani Franzia omanik Indrek Kõverik. Juba tema saabumine mootorrattaga sobis filmilinnaku päeva omaette stseeniks.
Seejärel viis Indrek kuulajad oma „puhvetisse“, nagu ta ise restorani nimetas. Jutuks tulid Eesti ja Islandi presidentide külaskäigud ning kõrgete külaliste võõrustamisega kaasnenud juhtumised.
Ühes loos oli oma roll sõbra soovitatud taustamuusikal. Tegemist pidi olema Islandi hard rock’i grupiga, kuid hiljem Islandi presidendilt saabunud kirjast selgus, et päris nii see polnudki.
Lugude jutustamise ajal valmis konverentsikülalistele orsoto silmude ja lehter-kukeseentega. Indreku etteastes said kokku võõrustaja, tema lood ja toit, mida esinemise lõppedes jagati kõigile konverentsikülalistele.
Indreku järel kohtusid paneelarutelus „Inimesed, kelle lood teevad Virumaa eriliseks“ Oma Maitse peatoimetaja Siiri Kirikal, IDA Hubi turundusjuht Maris Toomel, Narva Vaba Lava juht Märt Meos ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Soome turu juht Mikko Virta.
Toidu, kultuuri, turunduse ja välisturismi vaatenurgad tõid tähelepanu tagasi inimestele, kes siin tegutsevad, midagi loovad, külalisi võõrustavad ja oma lugusid jagavad.
Kohtumisi jätkus ka ettekannete vahele. Virumaa maitsete ja elamuste esitlusalal sai tutvuda kohalike pakkumistega ning pauside ajal mõtteid vahetada. Päeva lõpetas ekskursioon IDA Hubi filmilinnakus.
Konverentsilt kaasa võetud mõtted saavad nüüd jätku ettevõtjate juures: mõnes paremini jutustatud loos, lihtsamaks tehtud broneerimises või naabriga kokku lepitud ühises pakkumises. Järgmised Virumaa lood sünnivad juba külalistega kohtudes.