Virumaa loodusturismi konverentsi esinejad

Marko Pomerants on kommunikatsiooni- ja huvikaitse ettevõtja, kelle huvi looduse vastu sai alguse juba varases nooruses. Matkamine ja raamatud suunasid ta kutse valikuni – saada geoloogiks.

Keskkonnateemadega tegelemine on saatnud teda läbi kogu tööelu kuni tänaseni. Ta teeb vahet kasel ja kadakal, paekivil ja teemandil.

Koos loodushariduse eestkõneleja Asta Tuustiga on Marko korraldanud looduskaitsekuu matku Eestimaa eri paigus. Nende eestvedamisel saab selgeks, et matk võib alata otse koduukse eest – seda kogetakse ka Virumaa loodusturismi konverentsil.

Marko lemmikpaigad Virumaa looduses on Neeruti maastikukaitseala igal aastaajal ning Narva juga kuival ajal.

Marko on kohal kogu konverentsipäeva – ta juhatab hommikul sisse päevase rännaku ning aitab õhtul jõuda mõnusa kokkuvõtteni. Ta on konverentsi päevajuht.

Hendrik Relve on kirja- ja rännumees, ta on avaldanud mitmeid looduse- ja rännuraamatuid. Tema jalajälgi leidub paljudes laantes nii Eestis kui kaugemal. Õppinud EPA-s metsandust, Tartu Ülikoolis ajakirjandust, on seejärel tegelenud looduse tutvustamisega nii sõnas, pildis kui muusikas.

Meedias on ta sel moel loodust vahendanud üle paari aastakümne.

Vikerraadios on ta saatesari „Kuula rändajat“ kõlanud pühapäeviti juba 24 aastat järjest. Hendrikule meeldib otsida ja kirjeldada põlispuid, käsitleda Eesti looduse eripärasid muu maailma looduse taustal ning arutleda eestlaste iseäralike looduse suhete üle.

Viljar Vissel on SA Virumaa Muuseumide juht. Mõisad, interjöörid ja ajaloolised esemed on köitnud juba varajasest noorusest ja see on vaid ajaga süvenenud. Igapäevatöö kõrval on tema elus kindel koht ajaloolistel tapeetidel ja vanal mööblil, kunstiakadeemia tudengitele jagab ta oma teadmisi interjööri ajaloost.

Teine Viljari suur fookuses olev ettevõtmine on baltisaksa infokeskuse loomine Palmse mõisa.

Muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonnas kulgemine on kirg, hobi ja töö käsikäes. Viljar on ka mitmete nõukogude ja seltside liige.

Susanna Murel juhib alates 2024. aastast Palmse mõisa ja on ka Virumaa Muuseumide teadur. Tema töö keskendub baltisaksa kultuuripärandi ja mõisamaastike tõlgendamisele, sidudes ajaloo, looduse ning muuseumikülastaja kõrged ootused elamuslikule keskkonnale.

Susanna on omandanud magistrikraadi kultuuriantropoloogias Viini Ülikoolis, täiendanud end Eesti Diplomaatide Kooli programmis ja omandanud kogemusi muuseumivaldkonnas tegutsedes. Tema lemmikteemade hulka kuuluvad Palmse mõisnike, nende toidulaua, argiste tegemiste ning mõisaaiandusega seotud lood. Susanna jaoks on olulisel kohal ligipääsetavuse suurendamine ja perekülastajatele vajadused.

Susanna sulest on ilmunud mitmeid teadusartikleid ja populaarteaduslikke tekste Palmse mõisa ajaloo teemal. Ta on ka peatselt ilmuva mahuka ja kaua oodatud raamatu „Palmse mõisa ajalugu“ kaasautor.

Tapio Mäkeläinen on reisijuhina, giidina ja reiside korraldajana toonud Eestisse ja mujale Ida-Euroopasse enam kui 100 000 turisti rohkem kui 40 aasta jooksul. Tapio on käinud kõigis Eesti omavalitsustes ning tal on sõpru ja tuttavaid üle kogu Eesti. Tänapäeval on Tapiol kaks kodulinna: Tallinn ja Riia.

Tapio on lõpetanud Helsingi Ülikooli filosoofia magistrina, põhiainena eesti keel ja kultuur. Ta on õpitut kasutanud sihtotstarbeliselt. Soome vanima ja suurima Eesti kultuurist ja ühiskonnast huvitatud inimesi ühendava Tuglase Seltsi tegevuses on ta osalenud juba üle 40 aasta ja korraldanud Soome suurimat Eesti-teemalist sündmust Martin markkinat ehk Mardilaata.

Tapio esimene raamat ilmus 2004. aastal pealkirjaga Viro – kirkkojen, kartanoiden ja kukkaketojen maa. (Kirikute, mõisate ja lilleväljade maa).

Kokku on ta osalenud üle 25 teadus- ja aine kirjandusteose koostamises.

Bioloog, keskkonnahariduse edendaja ja teaduse populariseerija Asta Tuusti on käima lükanud Sagadi looduskooli ja Äksis Jääaja Keskuse, juhtinud Eesti Loodusmuuseumi ning aastakümneid suunanud ja kujundanud keskkonnaharidust.

Kuna enamus loodusest on õues, siis on Asta järjepidevalt edendanud õuesõpet ning tutvustanud loodusele sadu omi õpilasi ja nad lähedamaks muutnud.

Tema päeva teevad õnnelikuks jäälinnu siluett jõe kohal, trilobiidi kivistis paljandis ja samblas kasvav puravik – ning võimalus neid looduse hetki ka teistega jagada.

Pole saladus, et Astale looduse imelisus meeldib ja ta jagab seda tunnet meeleldi kõigi huvilistega. Loodusturismi konverentsil kogeme me Asta abiga, et loodusretke algus on kohe iga meie kodu välisukse taga.

Priit Adler on kogenud loodusgiid, koolitaja ja ettevõtja, kellel on üle 20 aasta kogemust loodusturismi ja loodushariduse valdkonnas. Ta on 6. taseme kutsetunnistusega loodusgiid, noorsootöötaja ja laagrijuht ning on pühendunud praktilise ja elamusliku õppe pakkumisele looduses, sealhulgas puuetega inimestele.

Priit on seotud mitmete algatustega, sealhulgas Ubari Loodustarkuse Keskuse ja Puhta Vee Teemapargi arendamisega, kus igal aastal osaleb õppe- ja elamusprogrammides ligikaudu 10 000–12 000 külastajat. Tema juhendamisel toimuvad matkad ja programmid keskenduvad looduse mõistmisele, jätkusuutlikule eluviisile ning praktiliste oskuste arendamisele.

Tema töö ühendab teaduspõhise lähenemise, kogemusõppe ja kohaliku pärandi, pakkudes väärtust nii koolidele, ettevõtetele kui ka rahvusvahelistele külastajatele. Priit on juhtinud arvukalt projekte, arendanud uusi loodusturismi teenuseid ning panustanud piirkondliku ettevõtluse ja loodusteadlikkuse kasvu.

Kelli Suigusaar on Wirkes’e restorani ja hotelli kaasomanik ning igapäevase külalislahkuse eestvedaja Vergi sadamas, Lahemaa rahvuspargis. Tema töö keskmes on külaliskogemus – alates majutusest ja teenindusest kuni sündmuste korraldamiseni.

Aastate jooksul on Kelli kujundanud Wirkes’est koos Lauriga koha, kus kohtuvad kohalik toit, personaalne lähenemine ja looduslähedane keskkond. Ta juhib nii hotelli kui ka ürituste korraldust, luues külalistele terviklikke elamusi – olgu selleks seminar, pulm või rahulik puhkus mere ääres.

Lisaks oma igapäevatööle panustab Kelli aktiivselt piirkonna arengusse – ta kuulub Visit Lahemaa juhatusse, on Haljala valla spordi- ja kultuurikomisjoni liige ning tegutseb Lahemaa giidina. See annab talle laiapõhjalise vaate turismi, kogukonna ja sündmuste arendamisele.

Hannes Prits on salapiirituse vedaja järeltulija. See seletab tema tegutsemist ettevõtjana. Seetõttu on ta oma tööelus olnud seotud nii joogi- kui toidutööstuses. Täna tegutseb ta KEVILI juhatuse esimehena, esindades üht Eesti suurimat teraviljakasvatajate ühistut. Teravili on suurepärane piirituse tooraine, sobib muidu ka söögiks ja söödaks.

Tagasi juurte juurde on ta jõudnud ka Liimala külas, kus ta on üks Tulivee Keskuse asutajatest.

Tulivee on ainulaadne turismisihtkoht, mis ühendab ranniku arhitektuuri, ajaloo narratiivi ning kaasaegsed teenuseid – sealhulgas restorani, sündmus keskkonna ja salapiirituse veo ajalugu tutvustava muuseumi osana. Hannes on käepäraste vahenditega perekonna ajaloo turismituluks pööranud. Ta on Prits, Hannes Prits.

Signe Ohakas on matkajuht ning Wanderlust Matkad OÜ kaasasutaja ja eestvedaja. Looduse väärtustamine on tal justkui geenides – see avaldus juba varases lapsepõlves ning vanaema juures maal veedetud suved süvendasid seda sidet veelgi.

Haridustee viis Signe ärijuhtimise ja Euroopa õpingute radadele, tööelu aga toetama Eesti eurointegratsiooni protsessi keskkonnavaldkonnas.

Soov olla loodusele lähemal tõi Signe Brüsselist tagasi koju, oma juurte juurde. Otsus minna Luua Metsanduskooli matka juhtimist õppima kujunes elumuutvaks ja viis karjääripöördeni – kirest sai töö. Nii sündis loodusturismi ettevõte Wanderlust Matkad.

Tema missioon on tuua inimesi loodusesse, edendada keskkonnateadlikkust ning arendada märkamise ja seoste loomise oskust.

Signe teadmised ja kogemus avanevad konverentsi paneelis, mille fookuses on lugude loomine käepärasest materjalist.

Indrek Kesküla on Väike-Maarja vallavanem, kes teab, et elab ja töötab Eestimaa kõige kaunimas omavalitsuses. Väike-Maarja vald on tuntud kui tugev põllumajanduspiirkond, kus tegutsetakse Lurichi vaimu ja väega. Samas ei ole turismivaldkond sealt tugevat tuult veel purjedesse saanud.

Spordikooli taust ja vallavanema kabinetiaknast paistev Lurichi monument utsitavad teda tihti spordiradadele. Talvel on suusatamine ja sulgpallilahingud, suvel jalgrattasõit ning ujumine.

Maapiirkonna omavalitsusjuhina teab ta, et teleseriaal „Naabriplika“ on võrreldes tavalise omavalitsuse tööga isegi igavavõitu, sest argielulised lood ülimalt mitmevärvilised. Piirkonna värvikad inimesed, ettevõtlus, väärtused ja traditsioonid võivad kokku moodustada ühe köitva loo, mida hea jutustaja koos koostööga erinevate osapoolte vahel saaks ka reaalseks turismiks pöörata. Selle loo nurgakivideks on näiteks Äntu järvistu peeglid, Emumäe vaatetorn, Struve geodeetiline kaar, tuumaanagaarid, kartuli-ja teraviljakasvatushooned ning „Kriisilinn“.