Virumaa loodusturismi konverents „Loodus loob sihtkoha“ tõi 20. mail 2026 Palmse mõisa Linnaserehi saali kokku loodusturismi, kohaliku ettevõtluse ja piirkonna arendamisega seotud inimesed. Päeva keskne mõte oli lihtne: loodus ei ole ainult taust, vaid sihtkoha looja, jutustaja ja külalise teekonna kujundaja. Konverentsi juhtis Marko Pomerants.
Konverents sujus hästi ning osalejate tagasiside oli positiivne. Programm pakkus head tasakaalu inspireerivate ettekannete, praktiliste mõtete, kohalike kogemuste ja omavahelise võrgustumise vahel. Keskkond, kus konverents toimus sobis suurepäraselt: ajalooline mõisaruum, ümbritsev loodus ja kohapealsed tuurid sidusid konverentsi teooria vahetu kogemusega. Nii ei jäänud loodusturism abstraktseks mõisteks, vaid muutus päeva jooksul päriselt katsutavaks, kuulatavaks ja kogemusi saavaks.
Päeva avasõnad ütles SA Virumaa Muuseumid juhataja Viljar Vissel. Seejärel viisid kuulajaid rännakutele kaks kogenud looduse- ja rännumeest. Hendrik Relve, loodusajakirjanik, kirjanik ja fotograaf, esines ettekandega „Kuula rändajat“, kutsudes märkama rändamise sügavamat tähendust ja looduse kuulamise oskust. Tapio Mäkeläinen, Soome kirjanik ja estofiil, rääkis ettekandes „40 aastat rännakuid Virumaal“ oma pikaajalisest seotusest Virumaaga ning sellest, kuidas piirkond paistab läbi külalise, rändaja ja sõbra silmade.
Üks konverentsi läbivaid teemasid oli arusaam, et tähenduslik loodusturismi kogemus ei pea algama kaugelt ega keeruliselt. Selle mõtte võtsid hästi kokku Asta Tuusti ja Marko Pomerantsi tööõu „Ukse eest loodusesse“, mis keskendus võimalusele luua looduselamusi otse kodu, turismitalu, külamaja või ettevõtte ukse juurest.
Oma vaatenurga konverentsil lisas Susanna Murel SA Virumaa Muuseumidest ettekandega „Kuidas ajalugu ja loodus loo loovad?“. Tema käsitlus sidus kokku pärandi, paigatunnetuse ja looduskeskkonna, näidates, kuidas sihtkoha eripära sünnib sageli just nende kihtide koosmõjus. Loodusturism ei tähenda ainult rada, puud või vaadet, vaid ka lugusid, mis aitavad külalisel paika mõista ja meelde jätta.
Ligipääsetavuse teemat avas Priit Adler, Puhta Vee Teemapargi asutaja ja 6. taseme loodusgiid, ettekandega „Loodusele ligipääsetavusest“. Ta tõi fookusesse väga praktilise ja vajaliku küsimuse: kuidas muuta looduselamused võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks. Loodusturismi arendamisel ei piisa ainult ilusast paigast, oluline on ka see, kuidas inimesed sinna jõuavad, kuidas nad seal liiguvad ning kas nad tunnevad end oodatuna.
Kohaliku omavalitsuse vaadet esindas Indrek Kesküla, Väike-Maarja vallavanem, ettekandega „5 kilomeetrine lugu „igavast“ Väike-Maarja vallast“. Ta pani mõtlema sellele, kuidas näiliselt tagasihoidlik või esmapilgul „tavaline“ paik võib hea loo, nutika rajalahenduse ja kohaliku uhkuse abil muutuda külalise jaoks tähenduslikuks sihtkohaks. Just sellised näited on Virumaa turismi jaoks väärtuslikud: need näitavad, et potentsiaal ei peitu ainult tuntud tõmbekohtades, vaid ka väiksemates lugudes ja paikades.
Konverntsil toimus paneeldiskussioon „Loo loomise võimalikkusest käepärasest materjalist“, kus oma kogemusi ja mõtteid jagasid Hannes Prits Tulivee Keskusest, Kelli Suigusaar Vergi sadama restoranist Wirkes` ja Signe Ohakas Wanderlust Matkadest. Paneel tõi hästi esile, et turismielamus sünnib sageli oskusest märgata olemasolevat: kohalikku maastikku, inimesi, toitu, sadamat, rada, vaikust, pärimust või hoopis ootamatut vaatenurka. Hea lugu ei vaja alati suurt kujutlusvõimet, vaid selget mõtet, külalisest hoolimist ja oskust olemasolev elamuseks vormida.
Päeva täiendasid veel Palmse mõisa peahoone ja aia tuurid, mida viisid läbi Susanna Murel ja Viljar Vissel. Tuurid andsid osalejatele võimaluse kogeda kohapeal, kuidas loodus, ajalugu, arhitektuur ja lugu saavad ühiselt luua tervikliku külastuselamuse. Õhtul oli soovijatel võimalik jätkata suhtlust kohvikus Isabella ning järgmisel hommikul toimus linnuretk Palmse mõisa õuel koos Peep Veedlaga, mis lisas konverentsile praktilise looduskogemuse ja rahuliku hommikuse järelkaja.