Lääne-Viru Omavalitsuste Liit omistab sellel aastal maakonna kõrgemad autasud kuuele inimesele.
Lääne-Virumaa kuldne vapimärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne-Viru maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne-Viru maakonna elanik
Lääne-Virumaa hõbedane vapimärk antakse välismaalasele, kes ei ela Eestis ning kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne-Viru maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale.
Hõbedane vapimärk omistatakse:
Inga Lauvdal – Panuse eest maakonna sõprussuhete hoidmisel
Inga Lauvdal on olnud Lääne-Virumaa sõprussuhete eestvedajaks Norras asuva Agderi maakonnaga alates 1995. aastast, mil sõprussuhted alguse said.
Inga algatusel loodi 2008. aastal Agderi kultuuristipendium, mille eesmärgiks on olnud kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda Lääne-Virumaal ja mille toel on end täiendada saanud väga mitmed Lääne-Virumaa kultuuritegelased.
Inga on olnud lugematute koostööprojektide edendajaks alates haridusest ja noorsootööst kuni keskkonna-, kliimateemadeni, võttes vastu ja võõrustades mitmeid valdkondlikke õppevisiite Lääne-Virumaalt ja kaasates projektidesse erinevate valdkondade esindajaid ja spetsialiste Agderist.
Inga on korraldanud oma Norra sõpradele ja kolleegidele mitmeid reise Lääne-Virumaale ja Eestisse ja tutvustanud nii ka neile Eesti maad ja kultuuri. Tänu Inga Laudvali eestvedamisele kinnitati 2024. aastal peale Vest ja Aust Agderi ühinemist poliitiline otsus sõprussuhete jätkumiseks , kindlustades nii pikaajaliste koostöösidemete jätkumise Lääne-Virumaa ja Agderi vahel ka edaspidi.
Kuldne vapimärk omistatakse:
Kalju Saaber – panuse eest maakonna kirjanduse arengusse
Kalju Saaber on eesti kirjanik, kelle südameasjaks on meie ajaloo keeruliste vastuolude kujutamine paljuski läbi oma kodukandi, Virumaa elu ning sageli just lapsepõlves kogetud sõjajärgse aja mälestuse. Tema loomingus on tähtsal kohal olnud Eestist väljarännanute lood, eelkõige Kaukaasia piirkondadesse.
Kokku on Kalju Saaberi sulest ilmunud ligi 30 raamatut mille juurde saab lisada publitsistika, ajaleheartiklid, kriitika, filmistsenaariume ja näidendeid.
Läbi oma kirjatöö lõi Kalju Saaber aktiivselt kaasa “fosforiidisõjas”. Taasiseseisvumise perioodi ärevaid olusid kujutas tema stsenaariumi põhjal valminud dokumentaalfilm “Minu Virumaa”. Tema esseistlik mõtiskluskogu “Rakvere lugemik” väärtustab väikelinna elu ja ajalugu.
Kalju Saaberi viimane suurem teos on romaan “Sõidud Luukase ja Keesuga”. Pärast seda on autor avaldanud veel laste juttude kogusid ning loonud oma jutu “Vanad pildid” põhjal libreto samanimelise tantsulavastuse jaoks.
Ta on koostanud-toimetanud koguteose “Virumaa”.
2024. a tähistas Kalju Saaber oma 80. juubelit. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige.
Inna Grünfeldt – panuse eest maakonna ajakirjanduse arengusse
Inna Grünfeldt on Virumaa Teataja kultuuriajakirjanik.
Inna kultuurilood on majakaks maakonnalehe lugejatele ja tunnustuseks kultuuritegelastele.
Tänu tema kirjutistele jõuavad maakonna elanikeni teatriarvustused, lood näituste avamistest, rahvateatrite tegemised, muusikakollektiivide saavutused, rahvatantsijate ülesastumised ja palju muud. Inna sätib kõik need sündmused peensusteni lihvitud teksti, kus iga sõna on omal kohal. Tema tekstides pole kunagi midagi juhuslikku. Inna kirjutised aitavad lehelugejal saada aimu veel nägemata kultuurilugudest.
Innat tuntakse kui äärmiselt kohusetundlikku ja empaatilist ajakirjanikku; kõrge harituse ja sügava kunstihuviga; maailma uudistavat ja samas kerge irooniaga sedasama maailma mõtestavat. Inna oskab ta kultuuri vaadelda ja süvitsi uurida; ta ei pelga ka ise enda üle naerda ja omakorda seda naeru naerda.
Inna Grünfeldt on osalenud aastaid Vilde kirjandusauhinna ja Virumaa kirjandusauhinna žürii töös.
Lea Pilme – panuse eest maakonna hariduse arengusse
Lea Pilme on tunnustatud haridusvaldkonna eestvedaja, kelle panus on märkimisväärne nii linna, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Oma ametiaja jooksul on ta töötanud eripedagoogina intellektipuudega lastega Inju lastekodus ning olnud eripedagoog ja hiljem juhtinud Rakvere Tugikool-kodu, hilisemat MTÜ Kirilille eest veetud Rakvere Lille Kooli, kus õppisid Lääne-Virumaa toimetulekuõppe ja hooldusõppe õpilased ja päevakeskust Päevalill, psüühilise erivajadusega täiskasvanute päevakeskust. Aastast 2007 on Lea Pilme töötanud Rakvere Põhikooli direktorina, kus on juhtinud kooli kaasaegseks ja kaasavaks õppeasutuseks. Kooli kaasava hariduse edendamist ja meeskondlikku õpilaste toetamist on esile tõstetud ka läbi viidud riikliku sisehindamise käigus.
Lea Pilme on kuulunud haridusministeeriumi poolt algatatud mõõduka ja raske intellektipuudega õpilaste esimese riikliku õppekava moodustamise töörühma, oli üleriigilise eriõpetuse ainenõukogu liige. Samuti on osalenud mitmetel aastatel erivajadustega õpilaste õppekavade töörühmades.
Lea Pilme on aastast 1994 Eesti Eripedagoogide Liidu liige, aastatel 2013–2019 oli liidu president, panustades eripedagoogide professionaalse kogukonna arengusse ning erivajadustega õpilaste hariduse kvaliteedi tõstmisesse. Lea Pilme on haridusasutuste sisehindamise nõunikuna olnud abiks kaheteistkümnes Lääne-Virumaa ja Tartu koolis ja lasteaias.
Lea Pilme pühendumus ja professionaalne lähenemine haridusele näitab, et ta on oma valdkonnas silmapaistev liider, kelle tegevus mõjutab positiivselt mitte ainult kooli, vaid ka laiemat kogukonda.
Margo Klaasmägi – panuse eest maakonna põllumajanduse arengusse
Margo Klaasmägi on silmapaistev põllumajandusjuht Lääne-Virumaalt, kes juhib üle 4200 hektari haritava maaga ja tuhandepealise veisekarjaga ettevõtteid. Tema eestvedamisel on saavutatud kõrge piimatoodang ja saagikas teraviljatootmine, panustades samas keskkonnasäästlikku põllumajandusse päikeseparkide, biogaasi tootmise ja uuenduslike väetustehnoloogiate abil.
Ta on ettevõtete Artiston OÜ, Laekvere PM OÜ ja Muuga PM OÜ juhatuste liige. 2024. aastal pälvis ta aasta põllumehe tiitli, tunnustades tema olulist panust Eesti põllumajandusse. Margo Klaasmägi on Vinni valla volikogu liige ja on olnud 9 aastat Laekvere valla volikogu esimees.
Margo Klaasmägi on aktiivne kogukonna eestvedaja olles Virumaa Põllumeeste Liidu, kohaliku arengu MTÜ-de Paik ning Partnerid, Football Club Rakvere United Junior ja Laekvere Jahimeeste Ühingu juhatuste liige.
Margo Klaasmägi on Vinni valla volikogu liige ja on olnud 9 aastat Laekvere valla volikogu esimees.
Olev Rohumäe – panuse eest maakonna ettevõtluse arengusse
Olev Rohumäe on kauaaegne ettevõtja, kelle hingeasjaks on panustada ka kohalikku kultuuri ja kogukonnaellu.
Aastal 1977. asus Olev tööle noore lihatehnoloog-insenerina Rakverre lihakombinaadis. Seal tõusis ta meistrist kombinaadi direktoriks, kus tegutses ametis kuni 1992. aastani. Just Olev Rohumäe juhtimise all ehitati soomlaste toel uus Rakvere lihakombinaat. Hiljem juhatas Olev Rohumäe mitmeid tööstusettevõtteid kuni siirdus kinnisvara valdkonda ja on olnud mitmete kinnisvaraettevõtete juhatajaks. 2006. aastal lõi Olev Rohumäe oma ettevõtte Virumaa Invest OÜ, kus tegutseb juhataja ja maaklerina tänini.
Olev Rohumäe südamel on pikalt Rakvere teatri hea käekäik. Olevi juhitud Rakvere lihakombinaat oli Rakvere teatri suursponsoriks ning hiljem mitmete tuntud Lääne-Virulastega loodud teatriklubi abil tuldi raskes seisus kultuuriasutusele appi ning aidati teater tõsta uuele elule.
Olev Rohumäe olnud 12 aastat EELK Rakvere Kolmainu koguduse juhatuse liige, viimased 8 aastat juhatuse esimees. Olevi eestvedamisel müüs kogudus Pauluse kiriku Rakvere linnale ja andis sellega hoogu uue kontsertmaja arengule, korrastatud on 120 aastane pikalt pooltühjana seisnud pastoraadihoone ning kogudusele kuuluvat kinnisvara. Olevi juhtimisel asus kogudus hoogsalt arendama erihoolekandeteenuseid ning on peaaegu lõpuni viinud Rakvere linna ühe olulisima maamärgi – Kolmainu kiriku – fassaadi renoveerimise.
Teenetemärgid antakse üle Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu EV107. aastapäevale pühendatud vastuvõtul 23. veebruaril 2025.