Tere tulemast seiklusele, mis viib sind Eesti vanimast rahvuspargist Lahemaast noorimasse rahvusparki Alutagusele! Meie 500 km pikkune klinditee kutsub sind nautima lummavaid vaateid, imelisi maastikke ja unikaalset loodust. Teekond on avatud igal aastaajal ning sobib ideaalselt jalgrattaga või ühistranspordiga reisimiseks – suuremad linnad jäävad teelt välja, et saaksid täielikult nautida puutumatut loodust.
Klinditee algab ja lõpeb Tallinnas, suundudes läbi Virumaa kauni maastiku. Siin avanevad klindiservalt silmailu pakkuvad vaated, joad, mis murravad paekallast, ja huvitavad kivistised mererannas. Lahemaal imetled liivarandu ja rändrahne, Alutagusel aga metsade ja soode ilu.
Põhja-Eesti klint, mis asub Soome lahe kaldal, on meie silmapaistvaim loodusmälestis ning osa Balti klindist. Klinditeel jalutades tunned ära meie rahvuskivi paekivi, mille ilu ja hiilgus haarab sind iga nurga tagant.
Retk Eesti kaunites looduses on ideaalne vähemalt neljaks päevaks: alusta oma seiklust Lahemaal, imetle pankranniku ilu ja avasta Peipsi ääre ja lõunapoolse Virumaa maastikke, enne kui tagasi Tallinna suundud. Meie põhimõtted on kestlikud – soovitame rohemärgisega kohalikke teenusepakkujaid ning hoolime keskkonnast. Liitu meiega ja loo unustamatud mälestused, avastades Eesti looduse imelisi saladusi!
Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kestlikku lähenemist on tunnustatud Euroopa kaitsealade liidu Europarci kestliku turismi sertifikaadi ja ülemaailmse rohelise sihtkoha plaatinatasemega. Mitmel aastal on Lahemaa oma edulooga valitud maailma saja kestliku sihtkoha hulka. Need märgised on kinnituseks, et sihtkohas on tähtis kestlik areng ja vastutustundlik turism. Artikli sees toome esile majutusasutusi ja toidupakkujaid, kes on omandanud Europarc või Green Key märgise. Kõiki teisi Klinditeele jäävaid pakkumisi saad avastada kaardilt.
Kui tahad Klinditeel kuulda põnevaid kohalikke lugusid, siis võta kaasa piirkonna giid.
1. Eesti kõige laiem juga – Jägala
Klinditee esimene vaatamisväärsus on suurejooneline Jägala juga, mis voolab alla 8 meetri kõrguselt klindiastangult ja on Eestis kõige laiem, laiusega üle 50 meetri. Talvel muutub juga maagiliseks jääseinaks, kus jääpurikad loovad muinasjutulisi tunnelikäike. Jägala joa läheduses avanevad ka kaunid jalgrattateed ja matkarajad, pakkudes suurepäraseid võimalusi looduse nautimiseks ja avastamiseks.
2. Vaade klindilt Lahemaale – Muuksi linnamägi
Muuksi linnamägi on rajatud looduslikult sobivale neemikule, mis ulatub kuni 10 meetri kõrgusele ümbritsevast maapinnast, olles ajalooliselt oluline rannavalve ja majaka koht, kust avanevad lummavad vaated Lahemaale.
3. Eesti suuruselt kolmas rändrahn -Majakivi
Majakivi, Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu ümbritseb 7-kilomeetrine ringikujuline loodusõpperada. Rada tutvustab vanu rannamoodustisi, sootüüpide vaheldumist ja Juminda poolsaare metsi. Seiklushuvilised rändajad saavad kivi ka pealt poolt uudistada. Kunagisel rannavallil asub uhke vaatetorn.
4. Mandri Eesti põhjatipp- Purekkari neem
Purekkari neem on mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. 1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaarel ja lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Sügisel võib seal kohata palju rändlinde.
5. Euroopa suurim kivikülv Käsmus
Käsmu poolsaarel männimetsas asub 400 hektaril Euroopa suurim kivikülv. See tähistab kunagist u 3400 aasta tagust rannajoont ja on rüsijää poolt tollasele rannale kuhjatud kivide kogum. Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Poolsaarel on mitu erineva pikkusega matkarada.
Rohemärgisega teenusepakkujad:
Wesenbeck külalistemaja
Europarc märgis
Wirkes’ restoran Vergi sadamas
Europarc märgis
6. Loodusradade sõlmpunkt – Oandu
Oandu on loodusradade sõlmpunkt – lähikonnast algab seitse õppe- või matkarada. Jõe kaldal asub telkimisplats. Oandu külastuskeskuses tutvustatakse Eesti vanima rahvuspargi Lahemaa loodust ja looduses liikumise võimalusi ning metsa kasvatamist ja kasutamist läbi aegade.
Oandust saab alguse 7 õppe- ja matkarada
7. Eesti ainus metsamuuseum – Sagadi
Sagadi mõisakompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus, kus asub Eesti ainus metsamuuseum. Sagadi ja Vihula vahel on klindi kõrgeim punkt kuni 67 m üle merepinna.
Rohemärgisega teenusepakkuja:
Vihula mõisa hotell & restoran Lahemaal
Green Key märgis
8. Eesti põhjapoolseim linnus – Toolse
Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14.saj ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks. Liivi sõja käigus käis linnus käest kätte ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. saj alguses. Praegu on linnus varemetes.
9. Lääne-Virumaa kõrgeim pangaastang – Kunda Kronkskallas
Kõrge ja kaunis Kunda Kronkskallas on ainuke Lääne-Virumaa kõrgeim pangaastang. Umbes 35m kõrguselt avaneb kaunis vaade Kunda lahele. Kundas asub ka Eesti ainus Tsemendimuuseum.
10. Eesti suurim rändrahn – Ehalkivi
Kunda linnast idapoole jääva Letipea neeme kalda lähedal madalas rannavees seisab looduskaitse all olev Ehalkivi. Ehalkivi on Eesti suurim rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 49,6 m, kõrgus 7,6 m ja maht 930 m3. Nime sai Ehalkivi sellest, et päike loojudes tema taha tervenisti ära kaob.
11. Kunagine kihelkonna kaitsekeskus – Pada linnamägi
Tallinn-Narva mnt ääres Padal paiknevad Suur ja Väike linnamägi, millel seistes avanevad kaunid vaated ümbruskonnale. Suurel linnamäel olevat olnud 2000 aastat tagasi võimas linnus, mis oli kogu kihelkonna kaitsekeskuseks. Täna meenutab endist muinaslinnust Suurel linnamäel 1987.aastal taastatud linnuse väravakäik ja Väikesel linnamäel väike osa välismüürist.
Rohemärgisega teenusepakkujad:
Karukella Puhkemaja
Green Key märgis
Rosi Puhkemaja
Green Key märgis
12. Eesti kõrguselt teine juga – Kivisilla
Pankranniku pärli Saka Mõisa juurest klindipealselt langeb alla Eesti kõrguselt teine juga, Kivisilla juga. Klindi kõrgus, millelt juga laskub, on 53 m üle merepinna ja astmeline juga langeb alla üle paarikümne meetri. Joa juurest saab laskuda mere äärde, eriti tore on kevadel kui juga on veerohke ja taimed on lopsakad ning tuleb läbida justkui džungel, et jõuda mereni.
Saka Mõisa park on üks mälestusmärkide rohkeim park Eestis.
13. Eesti kõrgeim juga Valastel ja pankrannik Ontikal
Valastel avaneb imeline vaade merele ja metsikule laialehelisele klindimetsale. Valaste joa juures näeb kõige paremini 480 miljoni aasta vanuse klindi läbilõiget. Eesti kõrgeim juga Valaste oma 32-meetrise langusega on kõige veerohkem kevadel ja sügisel. Pankrannikul looklev kaldapealne tee on mõnus kulgemiseks nii jalgsi kui rattaga ja peatuda tasub kindlasti ka Ontika kandis, kus on klint kõige kõrgem – 55 m üle merepinna.
14. Eesti esimese presidendi suveresidents -Oru pargis Toilas
Eesti üks kauneimaid ja suurimal pindalal asuv Oru park asub klindi rikkekohas. Kauni merevaatega pargis asus Oru loss, mis oli Eesti esimese presidendi Konstatin Pätsi suveresidents.Täna saab jalutada roosiderohkes pargis, näha hõbeallika koobast ning mõistatada, kuidas võisid välja näha president Pätsi teejoomised Pääsupesas. Tänapäeval saab lossi ilu näha läbi virtuaalreaalsuse.
Oru pargis oli suursugune loss 54 toaga, mis oli Eesti esimese presidendi Konstatin Pätsi suveresidents.
15. Eesti suurim järvestik – Kurtna
Kurtnasse jääb Eesti suurim järvestik, kus 30m2 on 42 järve. Kurtna piirkonna eriilmelist maastikku, järvi, kõrgendikke ja marja- ja seenerikkaid metsi näeb kõige paremini matkates Kurtna matkarajal, mis läbib 11 järve ning mille äärde jäävad ka puhke- ja lõkkekohad.
16. Ida-Virumaa looduslikult kõrgeim punkt – Iisaku mägi ja vaatetorn
Alutaguse rahvusparki jääb Iisaku mägi, mis on üks kõrgemaid looduslikke kohti Ida-Virumaal. Mäe otsas asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb vaade ümbruskonnale ja selge ilmaga paistavad Kuremäe kloostri tornid ning Peipsi järv. Mäe jalamilt algab ka lendorava rada, sealne mets on sobilik nendele pelglikele loomadele ja üks vähestest elupaikadest Eestis.
17. Mitmekülge rabarada – Kotka matkarada
Kotka matkarada on mõnus jalutuskäiguks, kus 6,7 km pikkust rada saab läbida ka väiksema ringina. Rada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on Peipsi järve taganemisel tekkinud. Laudtee kulgeb Rüütli raba salapärastele soosaartele, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning sellist maastikumuutust matkajad mujal Ida-Virumaal ei kohta.
18. Eesti noorim rahvuspark – Alutaguse
Alutaguse rahvuspark on Eesti noorim ja üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Rahvuspargi piiriks on ka Peipsi rand ja Narva jõgi, lisaks arvukad järved Kurtnas, mis kutsuvad suplema. Alutaguse rahvusparki jäävad Eestis ainulaadsed sisemaised luited – kriivad, mille liivased ja kitsad seljandikud on just kui pikad sillad soo ja metsamaastikus. Põlistes metsades elavad ka lendoravad. Kauksis asub rahvuspargi külastuskeskus.
Alutaguse metsade karude populatsioon on suurem kui Alutaguse piirkonnas elavate inimeste arv.
19. Eesti pikim liivarand – Kauksi
Peipsi põhjakaldas on Eesti pikim liivarand oma 30km järverannaga. Kauksi rand on üks tuntumaid randasid, kus saad jalutada mööda promenaadi, külastada ranna äärde jäävaid kohvikuid või lihtsalt jalutada rannaliival ja kuulata, kuidas liiv krudiseb ja laulab. Peipsi-äärne laulev liiv viitab järvevee puhtusele. Peipsi järve ääres on tore igal aasta-ajal, mitte ainult suvel.
20. Piirkonna vanim tuletorn – Rannapungerja
Rannapungerja maamärk on luite tipus asuv betoonist tuletorn, mis on ehitatud 1934. aastal, kuid esmane puidust tulepaak ehitati aga juba 1923. aastal. Tegu on Peipsi äärse ühe vanima tuletorniga, mis järjepidevalt tegutsenud. Tuletorni jalamile rajatud ja puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ning rannamaastikule.
21. Põhja Eesti kõrgeim tipp – Emumägi
Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja Põhja-Eesti kõrgeim tipp, mille kõrgus merepinnast on 166,5 m ja jalamilt 80 m. Emumäel asub vaatetorn, mille 115 astet viivad 21,5 meetri kõrgusele maapinnast ja tipust näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele.
Lisaks vaatetornile on Emumäel kaks madalseiklusrada, erineva pikkusega matkarajad, puhkamiseks laudade ja pinkidega varjualused.
22. Eesti kõige selgema veega järv – Äntu Sinijärv
Väike-Maarja lähedal asuvad 7 selgeveelist Äntu järve. Äntu Sinijärv on neist Eesti kõige selgema veega järv, mille läbipaistvus on 15 meetrit, kuid järv kõige sügavamast kohast vaid 8 meetrit sügav. Sinakasroheka tooni annab järvedele põhja kattev lubi.
Äntu maastikukaitsealal paiknev u 10 km pikkune looduse õpperada on vahelduva maastiku ja rikka loodusega.
23. Eesti ainus paemuuseum Porkunis
Porkuni Paemuuseum asub pilkupüüdvas piiskopilinnuse väravatorni ajalooga hoones. Torni viis korrust annab ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivist.
Torni tipus asub vaateplatvorm, millelt saad heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.
24. Kunagine Eesti suurim lubjatööstus – Tamsalu Lubjapark
Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal.
Tutvuda saab mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega. Õpperada on varustatud infostendidega.
25. Eesti matkapealinn – Aegviidu, Kõrvemaa
Aegviidu on Eesti matkapealinn, mis asub kaunite Kõrvemaa metsade ja järvede vahel. Ümbruskonnas on palju võimalusi looduses liikumiseks igal aastaajal.
26. Eesti suurim karstiala – Kostivere karstiala
Kostivere karstiala on Eesti tuntumaid ja suurimaid muinsuskaitse all olevaid objekte ning populaarne külastuskoht nii kohalike elanike kui turistide seas. Karstialal on omapärane maastik erinevate pinnavormide ja Jõelähtme salajõega.
