Koduleht: https://minugelato.ee/
Facebook: Minu Gelato
Instagram: minugelato
Minu Gelato looja Ave Pajo-Vassiljev räägib, kuidas ühest ebakindlast vanemapuhkuse-perioodist, Itaalia maitsetest ja julgusest proovida kujunes Lääne-Virumaale oma eripärane käsitööjäätise kohvik. Tema teekond toob kokku pere, kohalikud koostööpartnerid ja itaaliapärase gelatomeisterlikkuse – ning näitab, kuidas siiras kirg ja järjepidevus võivad viia ettevõtteni, mis on võitnud terve piirkonna südamed.
Kuidas sündis Minu Gelato idee?
Ettevõtte loomise idee sündis mitme asjaolu kokkulangemise tõttu. Olin väikese lapsega kodus ja mõistsin vanemapuhkuse ajal, et Tallinnas töö jätkamine ei ole enam realistlik. Samal ajal töötas abikaasa Rainer Vassiljev välismaal ning käisime lapsega tal sageli külas. Kuna tema tööpäevad olid aga väga tihedalt planeeritud, siis kujunesid meie pere koosolemise hetkedeks lõunapausid kohvikutes.
Poola linnas Lubinis avastasin, et Itaalia ei ole sugugi ainus gelato-maa. Suuremates linnades leidus peaaegu igal tänaval väikseid või suuremaid käsitööjäätise kohvikuid. Leidsime ka oma lemmikud, kus pakuti kvaliteetset kohvi ja suurepärast gelatot. Sageli lõunatas meiega ka Raineri abiline võrkpallimeeskonnast – itaallane Mirko Fasini, kellest sai Minu Gelato ristiisa.
Kui mina muretsesin vanemapuhkuse lõppemise ja oma tuleviku pärast, tegid Rainer ja Mirko selle üle nalja: „Kui sulle see soolakaramellijäätis nii väga meeldib, hakka seda ise tegema!“ Mirko viiski meid kokku oma sõbra Francescoga, kes valmistab Helsingis gelatot ja peab jäätisekohvikuid. Olin esialgu selle äriidee suhtes üsna skeptiline, kuid abikaasa julgustusel leidsin end ühel päeval Soomes Francesco gelatoköögis. Nii nakatasid nad mind itaallaste toidukire ja gelato põneva maailmaga.
Samas otsisin uusi väljakutseid Töötukassa abil, kus soovitati mul läbida „Alustava ettevõtja koolitus“ ja tutvustati ka toetuste võimalusi. Oli alanud koroona-aeg, kõik kohad suleti ja inimestesse tekkis ebakindlus tuleviku suhtes. Mäletan hästi, et meie esimene koolitus toimus Skype’i vahendusel ning siis taipasin, et meie äriidee kõlas tollases olukorras hullumeelsena, kuna meie toode oli pigem eksklusiivne. Paljud olid pessimistlikud ja arvasid, et me oleme hullud, kui usume oma ettevõtte püsimisse. Läbi soovituste jõudsime oma äriplaaniga ka Lääne-Virumaa Arenduskeskusesse, kus sain väga sooja ja innustava suhtumise osaliseks. Seal soovitati äriplaan üle vaadata ja võtta julgemad eesmärgid. Äriplaan valmis ja ettevõte Lumiliil OÜ loodi 26. novembril 2020. Lõime brändi Minu Gelato – roosa ratastel itaaliapärase käsitööjäätise kohviku. Õnneks võitsime Virumaa klientide südamed. Meie gelato hinnati juba esimesel tegevusaastal Lääne-Virumaa Aasta Toidutooteks ning tänavu täitus meil juba viies hooaeg koos vahva meeskonnaga.
Mis teeb teie jäätise eriliseks ja millest algab üks tõeliselt hea gelato?
Poeriiulitelt mõne toote koostist lugedes võib vahel tekkida hirm, millest kõigest saab „jäätiselaadset“ toodet valmistada. Nii on Minu Gelato missiooniks pakkuda maitsepaid ehtsast toorainest. Hoolimata keerulistest aegadest toome ise värske talupiima Varudi Mõisast. Eksklusiivsemate maitsete jaoks tuleb osa toorainest kvaliteetsetelt Itaalia tootjatelt. Jäätiseid teeme nii meie enda aiavaarikast kui ka teistest kohalikest aiasaadustest.
Teie jäätisel on tugev Itaalia mõjutus – miks just gelato ja miks just see stiil?
Gelato on itaaliapärane jäätis, mille ajalugu on pikk ja põnev. Itaalased on tuntud oma toidukire ja maitsetunnetuse poolest ning paljud maailmakuulsad road on just sealt alguse saanud. Paljude eestlaste jaoks ei ole tihtipeale vahet, millist jäätist süüa – oleme harjunud ameerikapärase rammusa koorejäätisega. Gelato on seevastu vähem rammus, sest üle 60% gelatost on piim ning rõõska koort lisatakse vaid pisut.
Jäätisemassi jahutamisel lisatakse sellesse õhku: gelato puhul kuni 30%, koorejäätises aga võib õhku olla 50–90%. See tähendab, et gelatopallis on päris jäätist rohkem kui koorejäätises. Gelato serveerimisel mängib rolli ka temperatuur, et jäätis oleks kreemine ja siidine.
Milliseid maitseid kliendid kõige rohkem armastavad? Kas leidub ka üllatavaid lemmikuid?
Lääne-Virumaa kliendid eelistavad pigem klassikalisemaid maitseid: Oreo küpsisega, šokolaadi ja maasika jäätist. On ka neid, kes alati küsivad meie pistaatsia ja sarapuupähkli gelatot või soolakaramelli ja kohvi gelatot.
Koostöös klientidega on sündinud ka erilisemaid maitseid: vähja-, kimchi-, matcha-, musta küüslaugu- ja meejäätis. Jäätisemaailm on lai ja üllatusi täis.
Suviti liigub Minu Gelato ratastel – kuidas see kohvikukontseptsioon sündis ja milline näeb välja teie suvehooaeg?
Ettevõte sai alguse koroona-ajal, mil inimeste liikumised olid piiratud. Paikse kohviku avamine ei olnud sel hetkel mõistlik. Tundus loomulik, et meie liigume ise kliendi juurde. Sama põhimõte kehtib ka meie teeninduses: ise tutvustame, pakume ja anname maitsta. Meie meeskonna valikul on väga olulised kirg meie tegemiste vastu ja julgus kliendiga suhtlemisel. Seni on meil töötajatega väga vedanud.
Milline sündmus, laat või festival on olnud teie jaoks kõige meeldejäävam ja miks?
Oleme osalenud paljudel vahvatel ja meeldejäävatel üritustel. Meenub, et esimene ja suurem väljakutse oli Kadrina jaanituli 2021. Siis pidime Rakverest jäätist juurde tooma, sest huvi oli nii suur, et mitmed kausitäied said kiiresti otsa. Kadrinas on meid ka hiljem alati soojalt vastu võetud.
Aastate jooksul on tekkinud koostöö paljude ürituste korraldajatega, kes kutsuvad meid juba varakult oma üritustele. Koostöö on vastastikune: meid märgatakse ja koos meiega jõuavad üritustele uued külastajad.
Selle aasta võimsaim kogemus oli Kristjan Järvi „Meelte Videvik“, kus kulgesime koos külastajatega õhtust hommikuni päikesetõusuni imelise muusika ja hea toidu keskel.
Mitmel aastal oleme enda kalendrisse varakult broneerinud nii Vihula jaanitule, mitmeid spordivõistlusi kui ka Rakvere Kultuurikeskuse üritusi– koostöö on olnud suurepärane.
Mis on olnud suurimad väljakutsed väikese käsitöötootjana tegutsemisel?
Suuri väljakutseid ja ootamatusi on olnud algusest peale. Hetkel majanduslikult keerulisel ajal on järjest raskem hoida oma missiooni – et iga suutäis oleks värskest ning ehedast ja kohalikust toorainest. Väljakutseks on olnud ka suurtootjatega konkureerimine – neil on rohkem jõudu üritustel tingimuste kujundamisel. Senini oleme suutnud iga suurema raskuse muuta uueks väljakutseks.
Kuidas on Rakvere ja Lääne-Virumaa toetanud teie ettevõtlusteekonda?
Suurim tänu on meie klientidele, kes Kultuurikeskuse, Spordikeskuse ja Arenduskeskuse kõrval on meie suurimaks toeks olnud. Meilt on küsitud, miks me ei paku oma jäätist Tallinnas, Pärnus või Tartus, kuid Lääne-Virumaa on koht, millesse oleme algusest peale uskunud ja see on olnud väärt.
Meie kohvikusse tullakse Rakverest, Võsult, Jõhvist ja isegi Tallinnast ainult meie gelato ja klienditeenindajate pärast. Tellitakse käsitööjäätist ja jäätisetorte oma üritustele ning üllatuseks kallitele.
Millised on teie järgmised ideed või unistused Minu Gelato arendamisel?
Oleme taas ristteel. Küsimus on, kas jätkata samas mahus ja hoida Minu Gelato hoogu või astuda samm laienemise suunas. Sel suvel proovisime koos õpetaja Francescoga avada kohviku ka Tallinnas Noblessneri sadamas. Meil on temaga sarnane käekiri ja sama baastooraine. Oleme avatud uutele koostööettepanekutele ja vaatame, mida aeg toob.
Millise mõtte või soovituse annaksite inimesele, kes unistab oma ettevõtte loomisest?
Meie kogemus näitab, et tasub proovida teoks teha ka kõige pöörasem idee. Tarvis on kirge ja usku. Hirm takistuste ees on normaalne, kuid selle asemel tasub küsida: „Kuidas ma selle ületan?“
Algusest peale oli meil lugematu hulk takistusi, mis muutusid lõpuks hoopis uuteks võimalusteks. Ja ma armastan öelda: „Küsija pihta ei lööda. Ja kui lüüakse… mis siis ikka – vähemalt proovisin.“ Enamasti, kui abi küsida, seda ka pakutakse.