Aadress: Tõnismäe tee 8,45203 Hulja, Lääne Virumaa
Koduleht: matsimoka.ee
Facebook: Matsimoka
Matsimoka lugu sai alguse juba 1982. aastal – kuidas see idee tol ajal üldse sündis ja kas te oskasite aimata, et sellest saab mitme põlvkonna pereettevõte?
Mina sündisin 1983, Sten 1987 ehk meie isa Aivar tegutses antud valdkonnas juba enne meie sündi. Loomaarsti töö kõrvalt valmistas ta suitsuliha ning müüs Venemaal Karjalas. Tol ajal oli see lihtsalt viis lisaraha teenimiseks nagu paljudel 80ndatel. Kusjuures Hulja alevikus oli ka palju teisi, kes tegelesid suitsuliha valmistamise ja müügiga Venemaal. 90ndate alguses hakkas isa Tallinna turgudel liha müüma, kus käisin lapsena tihti abiks kaasas. Hiljem valmistasime ja müüsime koos venna Steni ja isaga suitsuliha laatadel. Lihatööstuse rajasime 2014. aastal. Kuni selle ajani oli antud valdkond minu ja Steni jaoks pigem päristöö kõrvalt tehtav hobiettevõtlus.
Te olete ainus ehtsa salaami tootja Eestis – mis teeb teie salaami nii eriliseks ja mis selle valmistamise juures kõige keerulisem on?
Nüüdseks oleme salaamide valmistamisega tegelenud 9 aastat. Sten käis salaamikoolitusel Itaalias 2016. aasta jaanuaris ning järgnevalt paigaldasime müügikohtadesse spetsiaalsed kliimakapid, milles valitsev niiskus- ja temperatuurirežiim on sarnane Vahemerelise sügise kliimaga. Toorvorstid tegime valmis tööstuses, riputasime need müügikohtades olevatesse kliimakappidesse, kus salaami valmib ca. kuu aega.
Tootmishoone laiendamisel 2023. aastal rajasime suure salaamikambri Huljal asuvasse tööstusesse, mis võimaldab valmistada olulisemalt suuremaid koguseid. Kohapeal viibis ca nädal aega salaamitehnoloog Saksamaalt, kes andis ideid ja mõtteid, kuidas saavutada maksimaalne kvaliteet. Algselt oli plaan valmistada salaamit ka ekspordiks, kuid kuna praegune kliimakambri võimaldatav tootmismaht on peaaegu täis, on ekspordi jaoks tarvis juurdeehitust, mis võimaldab toota suuremaid koguseid.
Matsimoka salaami on kvaliteedilt võrreldav Itaalia väiketootjate salaamidega, mis Eesti poelettidele enamasti ei jõua ning mida saab nautida Itaalias ja Hispaanias kohapeal. Tekstuurilt on Matsimoka salaami kuivem, mis on taotluslik, kuna Eesti inimestele maitseb kõvema tekstuuriga salaami. Praeguseks tundub salaami valmistamine lihtne, kuna kõik protsessid on selged ja välja kujunenud, kuid tegelikkuses võttis meil aastaid, et välja töötada õiged retseptid ja meetodid. Kõige keerulisem on paika panna õige temperatuuri- ja niiskusrežiim kliimakambrites, et saada parim tulemus.
Teie tooted on ilma jahu, peitrasva ja maitsetugevdajateta. Miks on see teie jaoks nii oluline ja kuidas see mõjutab maitseid?
See on põhimõtteline otsus, et tooted oleksid naturaalsete omaduste ja maitsetega ning et lihatooted koosneksid lihast mitte jahust jms lisaainetest.
Kuidas sünnib üks uus toode Matsimokas? Kas protsessi juhib pigem traditsioon või katsetamise julgus?
Tootearendusprotsessi juhib suuresti traditsioon. Meie eesmärk on valmistada lihtsaid traditsioonilisi maitseid. Samas lihtsate traditsiooniliste maitsete loomine nõuab suurt katsetamise julgust, sest meie tooted valmivad algkomponentidest mitte valmissegudest. Oleme palju konsulteerinud ka paljude ettevõtteväliste tippspetsialistidega. Näiteks suppide ja Ciabattade väljatöötamisel aitas palju tippkokk Joonas Koppel. Salaamide ja salaamisinkide väljatöötamisel oleme palju saanud teadmiseid Itaalia ja Saksamaa spetsialistidelt.
Miks on just Eesti liha see, millele te kindlaks jääte – kas siin on maitseerinevus, usaldus või midagi sügavamat?
Eesti tooraine on värske, usaldusväärne ning toetab kohalikku majandust. Tunneme tooraine kasvatajaid isiklikult ning see on meie jaoks väga oluline.
Mis on see “Matsimoka maitse”, mida teie kliendid armastavad ja mille järgi nad teid alati ära tunnevad?
Lihtne, kvaliteetne, naturaalne toit.
Milline on olnud kõige meeldejäävam või emotsionaalsem hetk teie ettevõtlusteel?
Kõige emotsionaalsem hetk oli esimene jõulumüük meie poes Põhjakeskuses, kus leti taga oli 10-meetrine järjekord. Oli ja on tunda kohalike tuge ja toetust.
Kui mõelda ettevõtlusele Lääne-Virumaal – mis teeb Kadrina valla ja kogu piirkonna teie jaoks heaks kohaks tegutsemiseks?
Ma ei ole mõelnud tegeleda ettevõtlusega kusagil mujal kui Huljal. See on minu kodu. Olen veendunud, et ilma ettevõtluseta elu maal hääbub. Ma tahan, et Hulja oleks Eestile ja ka kaugemale väärtust pakkuv asula mitte lihtsalt Rakvere linna magala. Huljal on mitu tugevat ettevõtet ja seetõttu usun, et Huljat ootab ees ilus tulevik. Põhja-Itaalias, mis on maailma üks rikkamaid piirkondi, ringi sõites oli näha igas külas oma liha-, piima- vms tööstus ning külad olid jõukad. Ma loodan Huljale ja Kadrina vallale sama tulevikku, kus ettevõtjad ja elanikud tegutsevad üksmeeles ning toovad üksteisele kasu.
Kui mõtlete ettevõtte tulevikule – mis on teie suurim unistus või julgeim plaan, mida tahaksite ellu viia?
10 aastat tagasi tööstust rajades olnud unistused on juba ammu kuhjaga täitunud. Minu praegune unistus on, et meie ettevõtte panus aitaks Huljal saada jõukaks ja selgelt eristuvaks asulaks, mis on kindlalt meie regiooni toidusõprade teadvuses.